Jälituskapitalism ja digivangla

Analüüs: Järelevalvekapitalism ja digitaalne vangla Eestis

Praegune olukord Eestis

Eesti, mis on tuntud kui üks maailma digitaalselt arenenumaid ühiskondi, on väga haavatav jälgimiskapitalismi ja digitaalse ebavõrdsuse mõjude suhtes. Samas on Eesti ka tugevdatud andmekaitse ning läbipaistvuse poolest eeskujuks, mistõttu olukord pole veel nii murettekitav kui näiteks USA-s või Hiinas.
 Valitsuse e-teenused (e-residentsus, X-tee, ID-kaart) on tipptasemel, kuid andmete kogumise ulatus on tohutu.
 Tervishoiuandmete automaatne sünkroniseerimine optimeerib tervishoiu, kuid tekitab küsimusi andmete kasutamise läbipaistvuse kohta.
 Avalikus internetiruumis domineerivad globaalsed platvormid (Meta, Google), mis koguvad Eesti kasutajate andmeid reklaamiturunduse eesmärgil. Näiteks:
 Traditsiooniline meedia (Postimees, ERR) peab konkureerima sotsiaalmeedia algoritmidega, mis toob kaasa klikipõhise sisu.

Tulevikustsenaariumid

Hea valik:

 Reguleerimine ja avatud lähtekoodiga tarkvara: riik toetab avatud lähtekoodiga lahendusi, vähendades sõltuvust globaalsetest jälgimisplatvormidest. Riik keelab mõttetu andmekogumise ja toetab avatud lähtekoodiga tarkvara (nt Eestis väljatöötatud süsteemid).

Kogukonnad loovad alternatiive: tekivad Eesti hallatavad sotsiaalvõrgustikud, kus kasutajad kontrollivad oma andmeid.

 Haridus: koolides õpetatakse andmete ohutut kasutamist, algoritmide ja jälgimise mõistmist. Noored arendavad „digitaalseid

Halb valik:

 

 Avalik ja erasektor ühendavad andmebaasid (nt politsei kasutab liiklusandmeid kuritegevuse prognoosimise rakendustes). Riik ja suurettevõtted koguvad massiliselt andmeid, jälgivad kodanike tegevust ja loovad peaaegu „Hiina sotsiaalpunktisüsteemiga“ võrreldava ühiskonna.
Digitaalsed kaubad: telekommunikatsiooniettevõtted pakuvad tasuta internetti ainult nende platvormidel kasutamiseks, sundides kasutajaid austama eraelu puutumatust. Elektroonilised teenused muutuvad kohustuslikuks.
 Sõnavabadus on ohus, kuna platvormid tsenseerivad sisu automaatsete filtrite abil, võimendades teatud narratiive ja eemaldades ebamugavaid teemasid.

Kokkuvõte alates.


Eesti on teelahkmel: infoühiskonna edusammud (nt e-teenuste kiire areng) on toonud kaasa järelevalvekapitalismi ohud. Valge stsenaarium nõuab teadlikku reguleerimist ja avalikkuse osalemist, must stsenaarium aga ähvardab luua ühiskonna, kus digitaalne ebavõrdsus ohustab vabadusi. Tehnoloogia võib olla nii päästja kui ka vang - kõik sõltub sellest, kas riik ja ühiskond suudavad leida lahendusi, mis kaitsevad kodanikke liigse andmekogumise ja platvormide suletuse eest.