Seifidest algoritmideni

Meie maailmas muutub intellektuaalomandi süsteem (Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon) üha kriitilisemaks.  Mõned toimivad paremini, teised aga vajavad põhjalikku reformi.

Parim vahend täna: autoriõigus

Mis on autoriõiguse puhul nii hea? 

Kujutage ette, et olete muusik. Kirjutate laulu ja panete selle YouTube'i. Nädal hiljem märkate, et seda kasutatakse ilma teie loata reklaamis ja kogu raha läheb kellelegi teisele. Selleks ongi autoriõiguse seadus.

Tavainimese jaoks piirab see ainult seda, millist sisu võib avaldada, kuid samal ajal loob see loomingulistele inimestele tulu. YouTube, Spotify, kõik need platvormid on varustatud spetsiaalse programmiga, mis võimaldab inimestel, kes teevad originaalset sisu, selle eest raha saada ja ei luba „vabakutselistel“ teiste inimeste tööd kasutades raha saada. 

Ma ei saa öelda, et mulle kui tavatarbijale see süsteem meeldib, sest ma pean sisu nautimiseks raha maksma, kuigi varem tegin seda tasuta. Kuid arvestades, et inimestele ei meeldi vahetada midagi uut, otsida alternatiive, toimib autoriõiguste süsteem hästi.

Kuid platvormid eemaldavad sisu autoriõiguste rikkumise kaebuste korral, isegi kui need on valed. Näiteks 2023. aastal blokeeris YouTube ühe teadlase kanali, kes kasutas filmilõike hariduslikel eesmärkidel. Kas see on õiglane? Minu arvates ei ole.

Ärisaladused: Ei ole parim süsteem digitaalajastul.

Ärisaladused, salajased valemid, algoritmid, strateegiad - kaotavad digitaalses maailmas kaitse. Pidevad häkkerirünnakud, andmete lekkimine on kõik asjad, mis ohustavad kaasaegseid ettevõtteid.

Et mõista, kui oluline see probleem on, soovitan teil ette kujutada sellist olukorda, et teil on väike restoran ookeani põhjas. Teie suur müügiargument on näiteks burgerid. See on see, mida kliendid armastavad. Retsept on ainult teil ja kokal. Kuid ühel hommikul märkate, et teie konkurendid üle tänava müüvad täpselt sama maitsega burgerit. Selgub, et teie kokk lahkus, kandes retsepti peas. Nii tunnevad end ettevõtted, kes kaotavad ärisaladusi - ainult et burgeri asemel on neil algoritmid, kliendibaasid või uute tehnoloogiate plaanid.

Varem peideti ärisaladusi rauduste ja koodlukkude taha. Tänapäeval on kõik teisiti: „seif“ on pilve salvestusruum ja „võtmed“ on paroolid, mida saab varastada isegi teisest riigist. Ärisaladus näeb nüüd välja nagu kirjavahetus ettevõtte jututubades. Aga kui varem pidi varas füüsiliselt kontorisse sisenema, siis tänapäeval piisab sellest, kui ta ostab juurdepääsu mustal turul või altkäemaksu võtab mõni kaugtöötaja.

Näiteks 2022. aastal laadis üks Apple'i töötaja alla tulevase autonoomse auto skeemid, et näidata neid oma uuele tööandjale, Hiina idufirmale. Ta tabati, kuid andmed olid juba lekkinud.

Üldiselt on ärisaladusi praegu raskem kaitsta kui kunagi varem ja seetõttu usun, et seda süsteemi tuleb parandada. Mõnikord on parem tehnoloogia patenteerida kui seda salajas hoida.