Anarhia või visioon? Eben Mogleni „Anarchism Triumphant“ 20 aastat hiljem



1999. aastal, digitaalse revolutsiooni alguse ajal, kirjutas Eben Moglen artikli „Anarhismi võidukäik: vaba tarkvara ja autoriõiguse surm“.  Selles artiklis tegi ta mitmeid täpseid ja mitte nii täpseid ennustusi. Kõige täpsem nendest minu arvates on

1. Vaba tarkvara võidukäik, ta väitis, et see hakkab mängima turul võtmerolli, ja nii see ka oli. Linux on tänu oma vabadusele saanud aluseks väga paljudele toodetele ja projektidele. Ettevõtted kasutavad ja toetavad seda. Nutitelefonidest serveriteni kasutatakse kõikjal vaba tarkvara, Apache'i, Pythoni, Git'i ja paljusid teisi. 

2. Üleminek tsentraliseeritud sisutootmiselt detsentraliseeritud sisutootmisele. YouTube, Tik Tok ja teised platvormid tõestavad, et erakasutajaid loovad tohutul hulgal sisu ja meediaettevõtted ei suuda sellega sammu pidada.

3. Juurdepääs teadmistele on muutunud vabamaks, veebikursused ja arhiivid on kõik internetis kättesaadavad.

Kõige valeks väiteks võib pidada autoriõiguse kadumist. Autoriõiguse seadus mitte ainult ei ole endiselt olemas, vaid on muutunud veelgi rangemaks, platvormid nagu YouTube, Spotify, Netflix pakuvad oma teenuseid ainult tellimise alusel, mis toob tohutut tulu neile, kes loovad sisu. Digitaalsete õiguste haldamine (DRM), sisu filtreerimine, autoriõiguse tähtaegade pikendamine ei ole see, mida Eben ette kujutas, vabaduse asemel saime veelgi enam reguleeritud ja rahaliselt tasustatud mudeli.



Kokkuvõttes.

Kahjuks ei ole Mogleni unistatud maailma kunagi saavutatud, keegi ei saa vältida inimeste ahnust ja seetõttu ei sure autoriõigus kunagi.Ta arvas, et piirangutel ja kontrollidel põhinev süsteem on 20 aasta pärast kadunud, kuid seda ei juhtunud kunagi.

Seega, kuigi paljud Mogleni ennustused osutusid väga täpseks, ei realiseerunud kunagi see, mida ta tegelikult soovis, nimelt õiguslik utoopia.

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

Jälituskapitalism ja digivangla

Tehnoloogiad, mis kunagi ei vanane, ja revolutsioonid, mis kaovad aastaga

Sotsiaalmeedia nõrgad küljed: ERR ja EPL